MÄRKAJAD: Reis Haanja-Karula Puhkealale

06. novembril 2016 korraldas MTÜ Looduse Märkajad ekskursiooni Haanja-Karula loodusparki. Esmalt peatusime Eesti Ema monumendi juures, mis avati 26. juunil 2010 Rõuges. Monument väärtustab eesti naist emana ja väljendab tänutunnet emadele. Valmistatud on see võimas skulptuur Udmurtiast toodud kivist ja on 3,6 meetrit kõrge ning kaalub ligikaudu 6 tonni. Sealt saime imetleda ka ilusat vaadet Rõugele. Järgmisena sõitsime loodussõpradega Ööbikorgu, kus hiljuti avati Võrumaa kõrgeim vaatetorn "Pesapuu". Vaatetorni kõrguseks on kolmkümmend meetrit, meenutades kahe linnupesaga puud. Grupis olid nii mõnedki, kes kartsid kõrgust, aga lõpuks sai uudishimu võitu ning kõik osalejad said nautida tornist avanevat kaunist vaadet. Kuna ilm oli küllaltki tuuline, siis kõikus torn märgatavalt ja see lisas vaid põnevust. Kahe jalaga kindlalt maa peal tagasi suundusime edasi Hinni kanjoni, mis asub Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis. See on Haanja-Karula looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd, sest kanjoniorg on ainuke omalaadne Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse, on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg. Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 m ulatuses 5-6 m kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas kihiline liivakivi. Siin uurisime erinevaid samblaid ja samblikke, mis katsid oru seinu, maitsesime allikavett ja lapsed tundsid huvi, kuidas see tekkis. Selles kohas jalutades tunned ürgset olekut ja mida kaugemale, seda metsikumaks muutus teekond. Lõpuosas olid tee peal risti-põiki mahalangenud puud, millest tuli üle ronida ja lastel põnevust jätkus.

Lõunaks jõudsime Pähni Looduskeskusesse, kus lahke pererahvas meid vastu võttis ja soojas ruumis saime keha kinnitada. Selleks puhuks oli meile Maie Kõiv küpsetanud maitsvad pitsad ja stritslid ning kogu seltskonna poolt suured tänud. Peale väikest lõunapausi saime tutvuda looduskeskusega, kus oli avastamist palju – ristipuude fotonäitus, liigirohke liblikakollekstsioon, loomatopised ja igasugu põnevaid eksponaate vanadest aegadest. Meile oli valmis pandud ka filmilint, kus sai ajas tagasi rännata ja vaadata, kuidas käis elu Haanjamaal aastatel 1970. Jätnud loodusmajaga hüvasti, suundusime Pähni Looduskeskuse lähistele metsa, kus asuvad kolm puidust kõlakoda. Kolm hiidruuporit kavandasid ja ehitasid EKA sisearhitektuuri tudengid, et kuulata võimendunult loodushääli, vihma eest varju pugeda ning soovi korral ka ööbida. Proovisime ka meie kuulata metsa „hingamist“, aga ju oli rahvast palju ja ka alanud lumesadu ei soosinud seda. Lapsed aga leidsid metsa alt lumest jälgi ja mõistatasime koos, et kes seal küll tegutses.

Vaatamata tuisusele ilmale oli tuju kõigil rõõmus ja avastamist jätkus. Suured tänud meie bussijuht Valdur Roots´ile, kes meid turvaliselt punktist A punkti B sõidutas, Maie Kõiv´ule, kes küpsetas meile maitsvad pitsad ja singistritslid, Pähni Looduskeskusele, kes meid soojalt vastu võttis ning minu suured tänusõnad osalejatele, kes vapralt vastu pidasid! MTÜ Looduse Märkajad eesmärk on ka edaspidi korraldada kogukonnale väljasõite ja loodame, et huvilisi jätkub. Kõike kaunist ja toredat talve algust!