25.-26.01.2019 toimus meil märkajate talilaager Haanja-Karula puhkealal. Sõit algas reedel peale kooli, kust bussiga sõitsime esmalt Pullijärve RMK metsamajja. Tõstsime oma kompsud ööbimiskohta maha ja edasi suundusime Anrdi-Peedo talu kitsefarmi.Meid tervitas talu perenaine Linda, kes viis lapsed lauta, kus olid nii armsad kitsed. Lapsed said teada, kuidas alustati talu tegemistega, kuidas käib töö kitsefarmis ja lapsed olid väga elevil.
 |
| Kitse-emme poegadega |
 |
| Eliise sai pisikest kitsetalle süles hoida ja ei tahtnud enam loobuda |
Lapsed nägid ka, kuidas toimub lüps ning tutvustati kaasaegset heinakuivatit. Ekskursiooni lõpus said lapsed maitsta farmis valmistatud tooteid ja ka neid kaasa osta.
Mõnele oli esimene kogemus maitsta kitsepiima ja sellest valmistatud tooteid ning see oli üllatavalt meeldiv.
 |
| Kitsepiimast juust |
http://andri-peedo.ee/
Tänasime perenaist ja hakkasime jalgsi tagasi matkama ööbimispaika
 |
| Mõni leiutas lihtsama viisi edasiliikumiseks, et mitte kukkuda |
Jõudes Pullijärve metsamajja, hakkasid poisid kohe vaatama, kuidas sooja saada. Majas oli nii külm, et isegi vesi oli jäätunud pangi. Õnneks oli meil oma vesi kaasas ja kohe tegime sooja teed, sest külm näpistas. Poiste probleemid algasid aga sellest, et puukuuri ukse lukk oli kinni jäätunud ja nüüd tekkis küsimus, et kuidas lahti saada. Noorkotkastel on aga abi igaks elujuhtumiks ja puud me saime! Lukk ei avanenud, aga poisid said läbi mingi augu need halud kätte ja kõik olid rahul. Küll mul on vedanud selliste noormeestega!
 |
| Meil põleb tuli, mis annab sooja.... Teine mure tekkis valgustusega. Kuna kodulehel kirjas, et elekter olemas, siis ei pidanud vajalikuks küünlaid kaasa võtta. Siit aga õppetund - usalda, kuid igaks juhuks olgu alati küünlad kaasas! Meil ikka kohe kuidagi ei vedanud, sest ka laepirnid olid elutoas suure külmaga üles ütelnud. Hea, et eelmistest külastajatest oli mõni küünal alles ja mure lahendatud. |
 |
Soojus  |
 |
| Hoolimata kõigest, on lastel tuju rõõmus. |
 |
| Tiina pakib asju lahti |
 |
Pärast pikka päeva maitseb hää!    |
 |
| Mis sest, et varbad külmast kanged - oleme ikka rõõmsad! |
 |
| Õhtusöök kamina ees |
 |
| Mõni jääb ikka Põnniks |
 |
| Gravitatsiooni vastu ehk kuidas teha elu põnevaks. |
 |
| Mängisime lauamänge, olime niisama ilusad , Tiina koostas meile viktoriini Eestimaa puudest ja peab tunnistama, et lapsed tunnevad ka läbi vihjete ja mõistukõne oma kodumaa puid väga hästi. |
 |
| Hommikune päikesetõus Pullijärvel Öö möödus natuke külmetades, aga hommikul olid lapsed kõik rahul ja kaunis päeva algus tegi tuju taas rõõmsaks. Lubasin lastele, et ei vii neid enam kunagi nii külma ööbimiskohta (ise ei saanud terve öö magada, sest külm näpistas ikka korralikult), kuigi märkajad olid nii positiivsed ja valmis uuteks väljakutseteks.   
Iga laps nägi erineva nurga alt hommikust ärkamist.
https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/4439 |
 | ||||
| Meie transpordivahendiks oli buss FIE Valdur Rootsilt , kellele suured tänusõnad meeldiva teeninduse eest sõiduks punktist A punkti B Edasi suundusime Jõeniidu tallu, et vaadata, kuidas väikeses talus juustu ja leiva tootmine käib. Päev oli ilus ja päikseline ning teel viis Valdur meid Rogosi mõisa juurest läbi.    Jõeniidu talus tervitas pererahvas meid värske puuviljaleivaga. Lapsed seadsid end õdusas kodumiljöös kuulama, kuidas toimetavad selles talus pereisa ja pereema. Kui eelmine päev nägime suure farmi tegutsemist, siis nüüd saime kuulda, kuidas käib juustu valmistamine väike-ettevõtjatel. Räägiti juustu valmistamise tehnoloogiast, leiva tegemisest ja saime degusteerida ka valmistoodangut.  
  Järgmiseks peatuspaigaks oli Vällamäe matkarada, kus lapsed said end proovile panna nii ronimises, orienteerumises kui ka kuidas olla sõbrale abiks. Lund oli meeletult ja kuna olime esimesed külastajad sel päeval, siis pidime rada otsima. Lusti ja avastamist jätkus, sest enamus rajast oli raske lumesaju tõttu teinud teekonna kohati läbimatuks. Nüüd tuli leida viis, kuidas edasi - mõni ronis puude alt, mõni turnis üle ja oh seda kilkamist, kui terve koorem lund veel kaela sadas.                                                                    Pärast sellist hullamist oli hea jõuda soojasse bussi ja alustada sõitu Antsla poole. Mul oli heameel, et kõik lapsed olid rahul, meie laagerdamine sujus rõõmsas meeleolus ning üritus õnnestus igati. Mida lapsed sellest õppisid? Usun, et palju - kuidas käib loomapidamine suures farmis ja väikeses talus, kuidas valmib juust ja mis on leiva tegemise juures oluline. Saime õppetunni, et alati tuleb valmis olla selleks, et kõik ei suju plaanipäraselt ja siis peab olema valmis plaan B. Õnneks on meil grupis asajlikud noorkotkad ja kodutütred, kes leiavad igast olukorrast väljapääsu. Saime aru, et pole halba ilma ega paksu lund, kui sul on õige riietus ja vastavalt ilmale jalanõud - talvel pole ikka sobilik liibukates matkama minna! Kõige olulisem aga, et hea üritus saab toimuda vaid siis, kui kõik arvestavad teistega, on abiks ning seda meie märkajad teavad. Tänan laste ja enda nimel meie koostööpartnerit Valdur Roots´i, kes alati on abivalmis ja toetav ning tema transport viib kindlalt kohale iga ilmaga. Aitäh! Tänan ka lapsevanemaid, et usaldate oma lapsed meie hoole alla ja võimaldate neil avastada uusi paiku, uusi kogemusi ning uskuge - need lapsed ei ole "lumehelbekesed", vaid saavad elus ka edaspidi hakkama ja oskavad ületada takistusi. Suurim tänu aga lastele, sest ilma teieta ei oleks mul neid seiklusrohkeid hetki ja koos teiega õpin ja arenen ka mina. Aitäh teile ja kohtumiseni uutel avastusretkedel! Pildid: Aron Aidla, Eliise Juur, Maik Hellamaa, Kristin Lust ja Tiina Ploom |
